Estonian to Latvian European Commission terminology (DGT)

Search term or phrase in this TERMinator '. "." . '

Purchase TTMEM.com full membership to search this dictionary
 
 
Share this dictionary/glossary:
 

 
database_of_translation_agencies
 

SourceTarget
4 miljoni Norra krooni suurune müügihind ettevõttele Haslemoen AS kajastab seda eeldust.Šis pieņēmums ir atspoguļots uzņēmumam Haslemoen AS noteiktajā pārdošanas cenā 4 miljonu Norvēģijas kronu apmērā.
See on ka põhjus, miks tuleb lõpphinna kindlaksmääramisel kohaldada 30 % suurust mahahindlust siselaagri tervikuna müümisel pluss 20 % suurust mahahindlust kogu Haslemoen Leiri müümisel.Tas ir arī iemesls, kāpēc, nosakot galīgo cenu, būtu jāpiemēro 30 % atlaide par nometnes iekšteritorijas kā nedalītas vienības pārdošanu un papildu 20 % atlaide par visas militārās nometnes Haslemoen Leir pārdošanu.
Viimast mahahindlust ei tohiks käsitleda plokk-mahahindlusena, mida ei kohaldata, kui ostja ei osta tervet laagrit.Pēdējā atlaide nav jāsaprot kā nedalītas vienības atlaide, kas nebūtu piemērojama, ja pircējs neiegādātos visu nometni.
Vald rõhutas, et püüdis käsitleda müüki nii, et see ei põhjustaks probleeme EMP riigiabi eeskirjade seisukohast.Pašvaldība ir uzsvērusi, ka pārdošanā tā centās rīkoties tādā veidā, lai neradītu problēmas attiecībā uz EEZ valsts atbalsta noteikumiem.
EMP lepingu artikli 61 lõige 1EEZ līguma 61. panta 1. punkts
EMP lepingu artikli 61 lõige 1 on järgmine:EEZ līguma 61. panta 1. punktā ir noteikts:
Riigiabi sisaldamiseks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses peab müük pakkuma abisaajale majanduslikku eelist.Lai atbalsts būtu uzskatāms par valsts atbalstu EEZ līguma 61. panta 1. punkta nozīmē,pārdošana jābūt saistītai ar ekonomiskām priekšrocībām saņēmējam.
Kui tehing toimus vastavalt turumajandusliku investori põhimõttele, st vald müüs maa turuväärtuse eest ning kui tehingu tingimused oleks olnud eraõiguslikule müüjale vastuvõetavad, siis ei oleks tehing riigiabi hõlmanud.Ja darījums tika veikts saskaņā ar tirgus ekonomikas ieguldītāja principu, t.i., ja pašvaldība pārdeva zemi par tirgus vērtību, un darījuma nosacījumi būtu bijuši pieņemami privātam pārdevējam, darījums nebūtu uzskatāms par valsts atbalstu.
Järelevalveameti suunised – algkuluIestādes pamatnostādnes – sākotnējā cena
Järelevalveameti suunised riigiabi elementide kohta maa ja hoonete müügil avaliku sektori asutuste poolt selgitavad, kuidas järelevalveamet kohaldab riigiabi eeskirju riigi maa ja hoonete müügi hindamisel.Uzraudzības iestādes Valsts atbalsta pamatnostādnēs par valsts atbalsta elementiem zemes un ēku pārdošanā, ko veic valsts iestādes, ir paskaidrots, kā iestāde piemēro valsts atbalsta noteikumus, novērtējot publiskas zemes un ēku pārdošanu.
Jaotises 2.1 kirjeldatakse müüki tingimusteta pakkumismenetluse kaudu.2.1. sadaļā aprakstīta pārdošana, izmantojot beznosacījumu izsoles procedūru.
Jaotises 2.2 kirjeldatakse müüki sõltumatu eksperdihindamise alusel.2.2. sadaļā aprakstīta pārdošana, pamatojoties uz neatkarīga eksperta vērtējumu.
Need kaks menetlust võimaldavad EFTA riikidel käsitleda maa ja hoonete müüki viisil, mis tavaliselt välistab riigiabi.Šīs divas procedūras ļauj EBTA valstīm veikt zemes un ēku pārdošanu tādā veidā, kas parasti izslēdz valsts atbalstu.
Nagu eespool märgitud, ei järgitud kumbagi menetlust siis, kui Våleri vald müüs 29 hoonet ettevõttele Haslemoen AS.Kā jau minēts iepriekš, neviena no šīm divām procedūrām netika ievērota, Våler pašvaldībai pārdodot 29 ēkas uzņēmumam Haslemoen AS.
Suuniste jaotise 2.2 punktis d on sätestatud, et ametivõimude poolt maa ja hoonete soetamisega seotud algkulud osutavad turuväärtusele, välja arvatud juhul, kui valla ostust on kulunud märkimisväärselt palju aega.Pamatnostādņu 2.2. d) sadaļā noteikts, ka sākotnējās izmaksas, publiskajām iestādēm, iegādājoties zemi vai ēkas, ir tirgus vērtības indikators, ja vien kopš pašvaldības veiktās iegādes nav pagājis ievērojams laika posms.
Turuväärtus ei peaks olema väiksem algkulust esimese kolme aasta jooksul pärast soetamist.Pirmo trīs gadu laikā pēc iegādes tirgus vērtību nevajadzētu noteikt zemāku par sākotnējām izmaksām.
On ütlematagi selge, et algkulu kui turuväärtusele osutaja järgmiseks kolmeks aastaks kohaldub üksnes juhul, kui maa või hooned soetati alguses turuhinna eest.Pašsaprotami, ka sākotnējās izmaksas kā indikators tirgus vērtībai nākamo trīs gadu laikā ir piemērojamas tikai tiktāl, ciktāl zemes vai ēkas sākotnēji tika iegādātas pēc to tirgus vērtības.
Seega, kuigi 29 kõnealust hoonet müüdi ettevõttele Haslemoen AS vähem kui aasta pärast seda, kui vald ostis riigilt Haslemoen Leiri, tõstatus kaks küsimust.Līdz ar to, lai gan konkrētās 29 ēkas tika pārdotas Haslemoen AS, kad vēl nebija pagājis gads, kopš pašvaldība no valsts iegādājās Haslemoen Leir, rodas divi jautājumi.
Esiteks, kas eelmine Haslemoen Leiri ostu-müügitehing Norra riigi ja Våleri valla vahel toimus turutingimuste kohaselt.Pirmkārt, vai iepriekšējais darījums, kad Norvēģijas valsts pārdeva Våler pašvaldībai Haslemoen Leir, tika veikts, ievērojot tirgus nosacījumus.
Teiseks, eeldusel, et see nii oli, kas Våleri vald müüs seejärel siselaagri vastavad osad ettevõttele Haslemoen AS hinna eest, mis vastas vähemalt algkulule.Otrkārt, ja tas tā bija, vai Våler pašvaldība attiecīgās nometnes iekšteritorijas daļas uzņēmumam Haslemoen AS vēlāk pārdeva par cenu, kas atbilst vismaz īpašuma sākotnējām izmaksām.
Kas vald soetas Haslemoen Leiri turutingimuste kohaselt?Vai pašvaldība Haslemoen Leir iegādājās, ievērojot tirgus nosacījumus
Nagu eespool kirjeldatud, valitses riigi ja Våleri valla vahel toimunud läbirääkimistel Haslemoen Leiri turuväärtuse, eelkõige siselaagri väärtusega seoses suur ebakindlus.Kā aprakstīts iepriekš, attiecībā uz Haslemoen Leir tirgus vērtību sarunās starp valsti un Våler pašvaldību valdīja liela neskaidrība, jo īpaši attiecībā uz nometnes iekšteritorijas vērtību.
Esimeses Agdesteini aruandes hinnati siselaagri väärtuseks investori jaoks 39 miljonit Norra krooni (või 29 miljonit Norra krooni tervikuna müümise korral) ja väärtuseks kasutaja jaoks 44 miljonit Norra krooni ning Alhaug/Bakke hinnangu kohaselt oli hoonete väärtus investori jaoks 0 Norra krooni.Pirmajā Agdestein ziņojumā ieguldītāja vērtība tika lēsta 39 miljonu Norvēģijas kronu apmērā (29 miljoni Norvēģijas kronu, ja īpašumu pārdod kā nedalītu vienību) un lietotāja vērtība – 44 miljonu Norvēģijas kronu apmērā, savukārt Alhaug un Bakke novērtējumā lēsts, ka visu ēku ieguldītāja vērtība ir 0 Norvēģijas kronu.
Järelevalveameti arvates on sellist liiki maa – endine sõjaväelaager vanade, kuid suhteliselt hästi säilinud hoonetega, nii elu- kui ka muude hoonetega, mis asub kõrvalises kohas – esmase väärtuse hindamine alati seotud arvestatava ebakindlusega.Iestāde uzskata, ka iepriekšēji novērtējumi šāda veida teritorijai, kas ir bijusi militārā nometne ar vecām, bet salīdzinoši labi saglabātām ēkām – gan dzīvojamām ēkām, gan citām ēkām –, kas turklāt atrodas nomaļā vietā, vienmēr būs saistīti ar lielu neskaidrību.
Siiski võib hindamistevaheline suur erinevus olla antud juhul tingitud erinevatest eeldustest tulevase kasutamise kohta, muu hulgas selle kohta, kas hooneid hoitakse väljaüürimise eesmärgil või kas need müüakse, kas eraldi või tervikuna.Tomēr šajā gadījumā iemesls lielajām atšķirībām novērtējumos var būt arī dažādie pieņēmumi attiecībā uz turpmāko izmantošanu, tostarp par to, vai ēkas tiks iznomātas vai pārdotas – atsevišķi vai kā nedalīta vienība.
Nagu selgus esimeses Agdesteini aruandes, avaldavad sellised kõikumised olulist mõju.Kā raksturots pirmajā Agdestein ziņojumā, šādām atšķirībām var būt ievērojamas sekas.
Järelevalveametil on keeruline mõista, miks ei taganud tehingu pooled hindamise aluseks olevate eelduste paremat kooskõlastamist enne hindamiste lõpuleviimist.Iestādei ir diezgan grūti saprast to, ka darījuma puses nenodrošināja attiecīgo pieņēmumu labāku saskaņošanu, pirms novērtējums tika pabeigts.
Seda enam, et nad nõustusid natuke aega pärast seda, kui olid avastanud, et väärtuse hindamised on väga erinevad, ühitama erinevaid lähtepunkte lihtsalt seeläbi, et sõlmisid kompromissi.Vēl jo vairāk šis jautājums rodas tāpēc, ka darījuma puses, tiklīdz bija konstatēti pilnīgi atšķirīgie novērtējumi, vienojās par vidējo vērtību kā kompromisu starp dažādajiem atskaites punktiem.
Kirjeldatud meetodi kasutamine tohutu suure ja erilise kinnisvara, nagu Haslemoen Leir, tõelise turuväärtuse kindlaksmääramiseks näib küsitav.Aprakstītās metodes piemērošana, lai noteiktu patieso tirgus vērtību tādam milzīgam un īpašam īpašumam kā Haslemoen Leir, šķiet apšaubāma.
Järelevalveameti arvates oleks olnud palju asjakohasem määrata uued eksperdid või vähemalt ühitada hindamistes laagri samaväärse tulevase kasutamise hindamine ning nende tegurite üksikasjalikum hindamine, mille tulemusel suur lõhe üldse tekkis.Pēc iestādes ieskata atbilstošāka būtu procedūra, kurā nozīmētu jaunus ekspertus vai vismaz saskaņotu novērtējumus, izvērtējot salīdzināmus pieņēmumus par nometnes turpmāko izmantošanu un sīkāk izvērtējot jo īpaši tos faktorus, kas rada lielās atšķirības.
Sellega seoses tuletab järelevalveamet meelde, et Norra Parlament (Stortinget) otsustas, et endised sõjaväelaagrid tuleb müüa turuväärtusega, vt eespool punkt 3.Šajā sakarībā iestāde atgādina, ka Norvēģijas Parlaments (Stortinget) lēma, ka bijusī militārā nometne būtu jāpārdod par tirgus vērtību, skatīt 3. punktu.
Näib, et ka siselaagri osade väärtuse hilisemates hindamistes, millega järelevalveamet sai tutvuda uurimise käigus, arvestatakse siselaagri hoonete kõrgema väärtusega kui kompromisskokkuleppes järgitu, vt eespool punktid 22 ja 29.Arī nometnes iekšteritorijas daļu novērtējumos, kas tika iesniegti iestādei vēlāk izmeklēšanas laikā, šķiet, tiek izmantota lielāka nometnes iekšteritorijas ēku vērtība, nekā tā, ko aprēķināja kā vidējo vērtību, skatīt 22. un 29. punktu.
Eraldi vaadatuna ei valmista see toiming kui avalik-õiguslike asutuste vaheline probleeme.Ja tas būtu atsevišķs darījums starp publiskām iestādēm, šādai procedūrai nevajadzētu raisīt nekādas bažas.
See ei muuda asjaolu, et riik müüs sõjaväelaagri Våleri vallale sõltumatu eksperdihindamise (teine Agdesteini aruanne) alusel.Tomēr jāatzīmē apstāklis, ka valsts pārdeva militāro nometni Våler pašvaldībai, pamatojoties uz neatkarīga eksperta novērtējumu, proti, otro Agdestein ziņojumu.
Muidugi tuleb tunnistada, et nn koondväärtuse meetod, millele selle hindamise puhul tugineti, ei olnud midagi enamat kui lihtne arvutus, kus kahe varasema hindamise väärtus liideti ja jagati seejärel kahega.Protams, izmantotās metodes pamatā bija šis novērtējums – tā saucamā „vidējā vērtība” bija vienkāršs aprēķins, abu iepriekšējo novērtējumu vērtības saskaitot un pēc tam izdalot ar divi.
Selline meetod ei vaja kindlasti välisekspertide arvamust ning arvutus ei ole iseenesest veenvam pelga asjaolu tõttu, et selle on teinud sõltumatu ekspert.Šādai metodei nebūtu nepieciešams piesaistīt neatkarīgus ekspertus, un aprēķins pats par sevi nešķiet pārliecinošāks tādēļ, ka to veicis neatkarīgs eksperts.
Aruanne on samuti üsna lühike, vaid pisut pikem kui üks lehekülg, ning selle ligikaudsuse tõttu näib, et seda on käsitletud isoleeritult.Ziņojums ir arī diezgan īss, tikai nedaudz vairāk par vienu lapu, un diezgan aptuvens, to aplūkojot atsevišķi.
Sellegipoolest tuleb aruannet käsitleda kahe varasema väärtusehindamise kontekstis, mis on palju üksikasjalikumad ja põhjalikumad, eelkõige esimene Agdesteini aruanne, mis sisaldas siselaagri kõigi hoonete individuaalset hindamist.Tomēr ziņojums ir jāskata, ņemot vērā abus iepriekšējos novērtējumus, kas ir sīkāk un rūpīgāk izstrādāti, jo īpaši pirmais Agdestein ziņojums, kurā katra nometnes iekšteritorijas ēka bija novērtēta atsevišķi.
Lisaks märkis järelevalveamet, et teises Agdesteini aruandes tehti esialgsetesse hindamistesse teatavaid muudatusi ja kohandusi.Turklāt iestāde ir atzīmējusi, ka otrajā Agdestein ziņojumā tika veikti noteikti grozījumi un labojumi iepriekšējos novērtējumos.
See osutab asjaolule, et läbivaadatud hindamine oli mõnevõrra üksikasjalikum kui pelk kompromissarvutus.Tas norāda, ka atjaunotais novērtējums tika nedaudz sīkāk izstrādāts nekā vienkāršs vidējās vērtības aprēķins.
Lõpuks märgib järelevalveamet, et aruandes ei vaidlustatud, et koondväärtus tähistas turuväärtust, vaatamata sellele, et aruandes väideti, et väärtuse kindlaksmääramiseks on olemas ka muid meetodeid.Visbeidzot, iestāde atzīmē, ka ziņojums, neraugoties uz atzinumu par to, ka pastāv arī citas metodes vērtības noteikšanai, neapstrīd to, ka vidējā vērtība atspoguļoja tirgus vērtību.
Seega, võttes arvesse märkimisväärset ebakindlust, mis on seotud eri aladest ja erinevat liiki hoonetest koosneva ning kõrvalises ja suhteliselt hõreda asustusega kohas asuva endise sõjaväelaagri väärtuse hindamisega, järeldab järelevalveamet, kuigi jääb kahtlevale seisukohale, et riik müüs Haslemoen Leiri Våleri vallale turuväärtusega.Tādējādi, ņemot vērā lielās neskaidrības, kas raksturīgas novērtējumos par bijušo militāro nometni, kurā atrodas dažādu jomu un veidu ēkas un kura atrodas nomaļā vietā ar salīdzinoši nelielu iedzīvotāju skaitu, iestāde, neraugoties uz šaubām, secina, ka valsts Våler pašvaldībai Haslemoen Leir pārdeva par tirgus vērtību.
Järgmine küsimus on seetõttu: kas vald müüs siselaagri osad ettevõttele Haslemoen AS vähemalt algkuluga võrdväärse hinna eest.Tādēļ nākamais ir jautājums, vai pašvaldība, tālākpārdodot nometnes iekšteritorijas daļas uzņēmumam Haslemoen AS, tās pārdeva par cenu, kas atbilst vismaz tās sākotnējām izmaksām.
Kas 29 hoone hind vastas algkulule?Vai 29 ēku pārdošanas cena atbilda sākotnējām izmaksām
Selle hindamine, kas 29 hoone müügihind vastas algkulule, näib keeruline, kuna riigi ja valla vahelises lepingus ei märgitud selgelt, kui palju vald maksis siselaagri eri hoonete eest.Novērtējums, vai 29 ēku pārdošanas cena atbilda sākotnējām izmaksām, šķiet sarežģīts, jo līgumā starp valsti un pašvaldību nekad netika skaidri norādīta cena, ko pašvaldība samaksāja par dažādajām ēkām nometnes iekšteritorijā.
Selle asemel maksis vald kindla suurusega summa 15,5 miljonit Norra krooni, mis hõlmas „ligikaudu 30 % suurust” mahahindlust [21]terve siselaagri soetamise eest.Tā vietā pašvaldība samaksāja noteiktu summu 15,5 miljonu Norvēģijas kronu apmērā, kurā bija iekļauta „aptuveni 30 % atlaide” [21]par nometnes iekšteritorijas kā nedalītas vienības iegādi.
Lõpuks sai vald veel 20 % mahahindlust sõjaväelaagri kõigi nelja ala soetamise eest.Visbeidzot, pašvaldība saņēma papildu 20 % atlaidi par visu četru militārajā nometnē ietilpstošo teritoriju iegādi.
Võib vaid ette kujutada erinevaid meetodeid, mille abil võib proovida kindlaks teha, kui palju maksis vald tegelikult siselaagri kõnealuse 29 hoone eest, nt tuginedes hoonete arvule või väärtusele, võrreldes hoonete koguarvuga või koguväärtusega.Ir iespējamas dažādas metodes, lai mēģinātu noteikt, cik pašvaldība faktiski samaksāja par attiecīgajām 29 ēkām nometnes iekšteritorijā, piemēram, salīdzinot ēku skaitu vai vērtību ar ēku kopējo skaitu vai vērtību.
Siiski, nagu eespool kirjeldatud, ei ole järelevalveametile arusaadav, kas vald tegi enne müümist ettevõttele Haslemoen AS ka tegelikult sellised arvutused, et teha kindlaks kõnealuse 29 hoone algkulu.Tomēr, kā aprakstīts iepriekš, iestādei nav skaidrs, vai pirms pārdošanas uzņēmumam Haslemoen AS pašvaldība faktiski ir veikusi šādus aprēķinus, lai noteiktu tās sākotnējās izmaksas par konkrētajām 29 ēkām.
Järelevalveamet ei ole saanud ühtki ajakohast dokumenti selle kohta, et sellised arvutused on tehtud läbirääkimiste ajal või hiljem, kui müük ootas vallavolikogu heakskiitu.Iestāde nav saņēmusi nekādus tajā laikā sagatavotus dokumentus, ka šādi aprēķini būtu veikti sarunu laikā vai vēlāk, kad pārdošanas dokumenti tika iesniegti pašvaldības padomei apstiprināšanai.
Vald osutas haldusmenetluse käigus erinevatele kaalutlustele ja eesmärkidele, näiteks uute tööhõivevõimaluste loomisele ja siselaagri tulevasele tervikuna arendamisele kohaliku kogukonna hüvanguks.Pašvaldība administratīvās procedūras laikā atsaucās uz dažādiem apsvērumiem un mērķiem, piemēram, jaunas nodarbinātības iespējas un nometnes iekšteritorijas kā nedalītas vienības turpmākā attīstība par labu vietējai kopienai.
Kuna sellised kaalutlused ei ole tingimata vastuolus turuväärtusega müügi toimumisega, ei toeta nad sellisena asjaolu, et peamiseks lähtepunktiks oli müük ilma riigiabi elementideta.Lai arī šādi apsvērumi ne vienmēr ir pretrunā ar pārdošanu par tirgus vērtību, tie paši par sevi nekalpo par pierādījumu tam, ka sākotnējais atskaites punkts bija pārdošana bez valsts atbalsta elementiem.
Lisaks tunnistas vald järelevalveameti konkreetsele küsimusele vastates, et ei saa praegu dokumenteerida, milline oli kõnealuse vara tegelik väärtus selle müümise ajal.Turklāt pašvaldība, atbildot uz iestādes konkrētiem jautājumiem, atzina, ka šobrīd tā nevar pierādīt ar dokumentiem, kāda ir bijusi konkrēto īpašumu faktiskā vērtība brīdī, kad tie tika pārdoti.
Vallavolikogu tegutsemine ostu-müügitehinguga seoses lisab samuti ebakindlust võimaliku riigiabi olemasolu suhtes.Veids, kādā pret pārdošanu izturējās pašvaldības padome, arī tikai palielina neskaidrību par iespējamo valsts atbalstu.
Nagu eespool kirjeldatud, ei korraldanud vald ei avalikku pakkumist ega palunud sõltumatul eksperdil teha müüdud hoonete hindamist.Kā aprakstīts iepriekš, pašvaldība nedz organizēja atklātu konkursu, nedz pieaicināja neatkarīgu ekspertu veikt novērtējumu ēkām, ko tā pārdeva.
Hiljem ei võtnud vald kuulda nõu KSi väliselt õigusnõunikult ega vallavanemalt, et lükata edasi müüki ja selgitada väärtust.Vēlāk tā neievēroja padomus, ko tā saņēma no neatkarīgā juriskonsulta KS un pašvaldības galvenās izpildpersonas – atlikt pārdošanu un noskaidrot vērtību.
Kuigi vallavolikogu kiitis heaks müügi tingimusel, et KS korraldab võimalike konkurentsiprobleemide riskihindamise, ei saanud järelevalveamet lisateavet nimetatud riskihindamiste kohta.Lai arī Padome apstiprināja pārdošanu ar nosacījumu, ka KS būtu jāveic riska novērtējums par iespējamām konkurences problēmām un jāiesniedz izpildu komitejai, iestāde nav saņēmusi papildu informāciju par šādiem turpmākiem riska novērtējumiem.
Vald esitas kaks arvutust, mille oli koostanud valla väline kinnisvarahindaja 2. mail 2006. aastal, vt kirjeldust eespool punktides 20 ja 21.Pašvaldība ir iesniegusi divus 2006. gada 2. maija aprēķinus no pašvaldības neatkarīga īpašuma vērtētāja, skatīt aprakstu 20. un 21. punktā.
Vald tunnistas, et esimene hindamine näitab, et valla algkulu siselaagri soetamisel oli 12,4 miljonit Norra krooni.Saskaņā ar pašvaldības teikto, pirmais novērtējums liecinot par to, ka sākotnējās izmaksas, pašvaldībai iegādājoties nometnes iekšteritoriju, bija 12,4 miljoni Norvēģijas kronu.
Teine hindamine näitab väidetavalt, et siselaagri teiste hoonete väärtus, mida ei müüdud ettevõttele Haslemoen AS, oli hinnanguliselt vastavalt 3,67 miljonit ja 5 miljonit Norra krooni.Savukārt otrs aprēķins liecinot par to, ka pārējo ēku nometnes iekšteritorijā, kas netika pārdotas uzņēmumam Haslemoen AS, lēstā vērtība bija attiecīgi apmēram 3,67 miljoni un 5 miljoni Norvēģijas kronu.

Want to see more? Purchase TTMEM.com full membership