Latvian to Estonian European Commission terminology (DGT)

Search term or phrase in this TERMinator '. "." . '

Purchase TTMEM.com full membership to search this dictionary
 
 
Share this dictionary/glossary:
 

 
database_of_translation_agencies
 

SourceTarget
NO 1 – NO 2 – NO 5Nr 1 – nr 2 – nr 5
NO 3 – NO 4 – ZviedrijaNr 3 – nr 4 – Rootsi
Norvēģijas cenu zonas pārsvarā ir integrētas Zviedrijā.Norra hinnapiirkonnad on üldiselt integreeritud Rootsiga.
Iespēja, ka radīsies pārslodzes gadījumi var nozīmēt, ka pagaidu pārslodzi izmanto, lai palielinātu vietējā tirgus varu.Ülekoormuse esinemise võimalus võib põhjustada muret kohalikku turuvõimu suurendada võivate ajutiste kitsaskohtade võimaliku ärakasutamise pärast.
Ņemot vērā šo problēmu, Norvēģijas konkurences iestādes ir definējušas attiecīgo ģeogrāfisko tirgu kā ziemeļvalstu tirgu stundās, kad nav pārslodžu, un kā mazāku tirgu pārslodžu stundās [6].Sellele tuginedes on Norra konkurentsivaldkonna ametiasutused määratlenud asjaomase geograafilise turuna Põhjamaade regiooni tundidel, mil ülekoormust ei esine, ja väiksema piirkonna tundidel, mil seda esineb [6].
Jautājums par to, vai tirgus ir definējams kā ziemeļvalstu reģiona vai šaurāka mēroga, netiks atbildēts, jo analīzes rezultāts nemainītos no tā, vai izmantotu šauru vai plašāku definīciju.Siin jäetakse lahtiseks küsimus, kas turg peaks olema määratletud Põhjamaade regioonina või kitsamana, kuna analüüsi tulemus on sama sõltumata sellest, kas selle aluseks on võetud kitsas või laiem määratlus.
Tirgus pieejamībaTurulepääs
Ņemot vērā pašreizējos nolūkus un patlaban pieejamo informāciju, jāsecina, ka Norvēģija ir pilnībā īstenojusi un piemērojusi Direktīvu 2003/54/EK.Norrale praegu teadaoleva teabe valguses ja käesoleva hindamise eesmärgil näib, et Norra on direktiivi 2003/54/EÜ täielikult üle võtnud ja kohaldanud.
Attiecīgi un saskaņā ar 30. panta 3. punkta pirmo daļu piekļuvi tirgum Norvēģijas teritorijā uzskata par neierobežotu.Sellest tulenevalt ja vastavalt artikli 30 lõike 3 esimesele lõigule ei tohiks lugeda turulepääsu Norra territooriumil piiratuks.
Tieša konkurenceAvatus konkurentsile
Iestāde saskaņā ar Eiropas Komisijas praksi [7]izvērtēs triju galveno ražotāju tirgus daļas, koncentrācijas pakāpi tirgū un tirgus likviditātes pakāpi.Järelevalveamet analüüsib kooskõlas Euroopa Komisjoni sätestatuga [7]kolme peamise tootja turuosa, turu kontsentreerituse ja turu likviidsuse taset.
Eiropas Komisija uzskata, ka attiecībā uz elektroenerģijas ražošanu “viens no rādītājiem par konkurences pakāpi valstu tirgos ir triju lielāko ražotāju kopējā tirgus daļa” [8].Euroopa Komisjon on arvamusel, et elektritootmise puhul on üks riigisisese turu konkurentsitaseme näitaja kolme suurima tootja koguturuosa [8].
Ziemeļvalstu tirgus triju lielāko ražotāju kopējā tirgus daļa ražošanas jaudas izteiksmē 2010. gadā bija 45,1 % (Vattenfall: 18,8 %, Statkraft: 13,3 % un Fortum: 13 %), kas ir pieņemams līmenis.Tootmisvõimsusest lähtuvalt moodustas Põhjamaade regiooni kolme suurima tootja koguturuosa 2010. aastal 45,1 % (Vattenfall 18,8 %, Statkraft 13,3 % ja Fortum 13 %), mida võib pidada aktsepteeritavaks tasemeks.
Mērot pēc Hirschman-Herfindahl indeksa (HHI), koncentrācijas pakāpe Norvēģijā pēc jaudas 2008. gadā bija 1826 [9].Hirschmani-Herfindahli indeksi (HHI) alusel mõõdetud kontsentreerituse tase Norras oli tootmisvõimsuse järgi 2008. aastal 1826 [9].
Ziemeļvalstu elektroenerģijas vairumtirdzniecības tirgus ir jāuzskata par konkurētspējīgu.Põhjamaade elektrienergia hulgiturgu tuleb pidada turuks, kus valitseb konkurents.
Pāreja uz brīvo tirgu ziemeļvalstu reģionā ir bijusi ļoti veiksmīga.Avatud turule üleminek on Põhjamaade regioonis olnud väga edukas.
Biržā ir vairāk nekā 300 reģistrētu tirgotāju.Börsil on registreeritud üle 300 kaupleja.
Kā tas norādīts iepriekš, jaudas trūkums pārslodzes dēļ notiek reti un tas pēc dabas ir īslaicīgs.Nagu eespool kirjeldatud, on ülekoormusest tingitud kitsaskohad harva esinevad ja oma laadilt ajutised.
Tādēļ pastāv pastāvīgs konkurences spiediens, ko izraisa iespēja iegūt elektroenerģiju ārpus Norvēģijas teritorijas.Seetõttu valitseb pidev konkurentsisurve, mis tuleneb võimalusest saada elektrienergiat väljastpoolt Norra territooriumi.
Ziemeļvalstu starpā netiek iekasēta maksa par pārvadi.Põhjamaade vahel ülekandetasu ei nõuta.
Reti pārslogotās līnijas starpNorvēģiju un citām cenu zonām nodrošina to, ka ieguldījumus elektroenerģijas nozarē Norvēģijas teritorijā nevar veikt, neņemot vērā citus ražotājus ziemeļvalstu tirgū.Kuna ühendused Norra ja muude hinnapiirkondade vahel on harva ülekoormatud, ei saa Norra territooriumil teha investeeringuid, arvestamata teiste Põhjamaade tootjatega.
Turklāt vairumtirdzniecības cenas nosaka Nord Pool, kas vada augstas likviditātes tirdzniecības platformu.Lisaks sellele määrab elektrienergia hulgimüügi hinnad Nord Pool, kes korraldab väga likviidset kauplemisplatvormi.
Arī balansēšanas elektroenerģijas tirgu darbība jāuzskata par rādītāju ne vien attiecībā uz ražošanu, bet arī uz vairumtirdzniecību.Näitajaks tuleks pidada ka tasakaalustavate turgude toimimist mitte ainult tootmise, vaid ka hulgituru puhul.
Faktiski jebkuram tirgus dalībniekam, kurš nespēj savu produkcijas piedāvājumu pielāgot savu klientu specifikai, var nākties saskarties ar starpību, kas veidojas starp cenu, par kādu pārvades sistēmas operators (PSO) pārdos izlīdzinošo elektroenerģiju, un cenu, par kādu tas atpirks pārprodukciju.Tegelikult iga turuosaline, kes ei suuda oma tootmisportfelli hõlpsasti tarbijate vajadustele kohandada, riskib suure vahega hindades, millega põhivõrguettevõtja müüb tasakaalustamata energiat ja millega ta ostab tagasi ülemäärase toodangu.
Šīs cenas pārvades sistēmas operatoram var vai nu tieši noteikt regulators, vai arī cenu noteikšanā tiek izmantots uz tirgu balstīts mehānisms, kurā cenu nosaka citu ražotāju piedāvājumi, kuri vēlas savu ražošanu regulēt, to paaugstinot vai samazinot.Ühe võimalusena määratakse need hinnad põhivõrguettevõtjale otse reguleeriva asutuse poolt, teine võimalus on turupõhise mehhanismi kasutamine, mille puhul kujuneb hind teiste selliste tootjate ostuhindade põhjal, kes oma tootmist vastavalt suurendavad või vähendavad.
Ziemeļvalstu reģionā ir gandrīz pilnībā integrēts balansēšanas elektroenerģijas tirgus balansēšanas elektroenerģijas piegādei, un tā galvenās pazīmes – uz tirgu pamatota cenu veidošana un nelielā starpība starp iepirkšanas cenu no PSO un pārdošanas cenu – jāuzskata par norādi uz to, ka ir tieša konkurence.Põhjamaade regioonis on tasakaalustava energia tarnimiseks peaaegu täielikult integreeritud tasakaalustav turg, mille peamised tunnused – turupõhine hinnakujundus ja väike hinnavahe ostuhindade ja põhivõrguettevõtja müügihindade vahel – viitavad sellele, et turg on otseselt konkurentsile avatud.
Šie faktori tādēļ ir jāuzskata par norādi uz tiešas konkurences esību konkrētajā tirgū neatkarīgi no tā, vai tirgus ģeogrāfiskās robežas aptver ziemeļvalstu reģionu kopumā vai tirgus ir šaurāks.Neid tegureid tuleks seetõttu käsitada sellisena, et hinnatav asjaomane turg on otseselt konkurentsile avatud, olenemata sellest, kas turu geograafiline ulatus hõlmab kogu Põhjamaade regiooni või on kitsam.
SECINĀJUMIJÄRELDUS
Ņemot vērā iepriekš minētās norādes, uzskatāms, ka Direktīvas 2004/17/EK 30. panta 1. punktā paredzētais nosacījums par tiešu konkurenci attiecībā uz elektroenerģijas ražošanu Norvēģijā ir izpildīts.Arvestades eespool nimetatud näitajaid Norras, tuleb direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada Norra elektrienergia tootmise ja hulgimüügi puhul täidetuks.
Turklāt, kā minēts 18. apsvērumā, nosacījums par brīvu piekļuvi uzskatāms par izpildītu.Nagu on märgitud põhjenduses 18, võib ka tegevusalale vaba juurdepääsu tingimust lugeda täidetuks.
Tādējādi Direktīva 2004/17/EK nav piemērojama ne gadījumos, kad līgumslēdzējas iestādes piešķir līgumus, kas paredzēti, lai dotu tiesības ražot elektroenerģiju un nodrošināt tās vairumpiegādi šajos ģeogrāfiskajos apgabalos, ne arī tad, kad tās organizē projektu konkursus minēto darbību veikšanai šajos apgabalos.Sellest tulenevalt ei tuleks kohaldada direktiivi 2004/17/EÜ juhul, kui hankijad sõlmivad riigihankelepinguid, mille eesmärk on võimaldada elektrienergia tootmist või hulgimüüki nendes geograafilistes piirkondades, ega ka juhul, kui korraldatakse ideekonkurss seal sellise tegevuse teostamiseks.
Šā lēmuma pamatā ir juridiskā un faktiskā situācija 2012. gada 24. janvārī, kā tā ir atspoguļota prasītāja iesniegtajā informācijā.Käesolev otsus lähtub 24. jaanuaril 2012. aastal kehtinud õiguslikust ja faktilisest olukorrast, nagu seda on kirjeldatud taotleja esitatud teabes.
Lēmumu var pārskatīt, ja būtiskas izmaiņas juridiskajā vai faktiskajā situācijā norādīs, ka nosacījumi Direktīvas 2004/17/EK 30. panta 1. punkta piemērošanai vairs netiek ievēroti.Otsuse võib läbi vaadata, kui olulised muutused õiguslikus või faktilises olukorras viivad selleni, et direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise tingimused ei ole enam täidetud.
Šis lēmums ir pieņemts vienīgi ar nolūku piešķirt atbrīvojumu atbilstīgi Direktīvas 2004/17/EK 30. pantam, un tas nekādā veidā neskar konkurences noteikumu piemērošanu.Käesolev otsus tehakse ainuüksi direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 kohase erandi tegemiseks ja see ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist.
Šis lēmums attiecas uz elektroenerģijas ražošanu un vairumtirdzniecību Norvēģijā, bet tas neattiecas uz elektroenerģijas pārvadi, sadali un piegādi mazumtirdzniecībā Norvēģijā.Käesolevat otsust kohaldatakse elektrienergia tootmise ja hulgimüügi suhtes Norras ja see ei käsitle elektrienergia ülekande, jaotuse ega jaetarnete alast tegevust Norras.
Šajā lēmumā paredzētie pasākumi ir saskaņā ar atzinumu, ko sniegusi EBTA Valsts iepirkumu komiteja, kas palīdz EBTA Uzraudzības iestādei,Käesolevas otsuses esitatud meetmed on kooskõlas EFTA järelevalveametit abistava EFTA riigihangete komitee arvamusega,
Līguma par Eiropas Ekonomikas zonu XVI pielikuma 4. punktā minētais tiesību akts, ar ko koordinē valsts pasūtījuma līgumus komunālo pakalpojumu nozarē (Direktīva 2004/17/EK), neattiecas uz līgumiem, ko piešķir līgumslēdzējas iestādes un kas piešķir tiesības darboties elektroenerģijas ražošanas un vairumtirdzniecības jomā Norvēģijā.Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XVI lisa punktis 4 osutatud õigusakti, millega sätestatakse riigihankelepingute sõlmimise kord kommunaalteenuste sektoris (direktiiv 2004/17/EÜ), ei kohaldata hankijate sõlmitavate riigihankelepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada elektrienergia tootmise või hulgimüügi tegevust Norras.
OV L 134, 30.4.2004., 1. lpp.ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.
OV L 27, 30.1.1997., 20. lpp.EÜT L 27, 30.1.1997, lk 20.
Skatīt Eiropas Komisijas 2011. gada 26. janvāra lēmumu lietā COMP/M.5978 – GDF Suez/International Power, 2008. gada 22. decembra lēmumu lietā COMP/M.5224 – EDF/British Energy, 2006. gada 14. novembra lēmumu lietā COMP/M.4180 – Gaz de France/Suez, 2004. gada 9. decembra lēmumu lietā M.3440 – EDP/ENI/GDP.Vt Euroopa Komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta otsus juhtumis COMP/M.5978 – GDF Suez/International Power, 22. detsembri 2008. aasta otsus juhtumis COMP/M.5224 – EDF/British Energy, 14. novembri 2006. aasta otsus juhtumis COMP/M.4180 – Gaz de France/Suez ja 9. detsembri 2004. aasta otsus juhtumis M.3440 – EDP/ENI/GDP.
Skatīt arīKomisijas lēmumus, ar kuriem elektroenerģijas ražošanai un pārdošanai Zviedrijā un Somijā piemēro atbrīvojumu no Direktīvas 2004/17/EK: 2006. gada 19. jūnija lēmumu, ar kuru nosaka, ka Direktīvas 2004/17/EK 30. panta 1. punkts ir piemērojams elektroenerģijas ražošanai un pārdošanai Somijā, izņemot Ālandu salas, un 2007. gada 29. oktobra lēmumu, ar kuru elektroenerģijas ražošanai un pārdošanai Zviedrijā piemēro atbrīvojumu no Direktīvas 2004/17/EK piemērošanas.Vt ka komisjoni vastu võetud otsused, millega vabastatakse direktiivi 2004/17/EÜ kohaldamisest elektrienergia tootmine ja müük Rootsis ja Soomes; 19. juuni 2006. aasta otsus direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise kohta elektritootmise ja -müügi suhtes Soomes, välja arvatud Ahvenamaal, ja 29. oktoobri 2007. aasta otsus, millega vabastatakse elektritootmine ja -müük Rootsis direktiivi 2004/17/EÜ kohaldamisest.
Oslo – NO 1, Kristiansand – NO 2, Trondheim – NO 3, Tromsø – NO 4 un Bergen – NO 5.Oslo - nr 1, Kristiansand - nr 2, Trondheim – nr 3, Tromsø – nr 4 ja Bergen – nr 5.
Sakarā ar to, ka ekpluatācijā tika nodots jauns savienojuma punkts, robeža starp izsoles zonām NO 2 un NO 52011. gada 5. septembrī tika pārvietota ziemeļu virzienā.septembril 2011 nihutati kauplemispiirkondade nr 2 ja nr 3 vaheline piir uue ühenduse kasutussevõtu tõttu põhja poole.
Prasībā sniegtajā informācijā šīs pārmaiņas nav ņemtas vērā.Taotluses esitatud andemetes ei ole seda muutust arvesse võetud.
Skatīt Valsts pārvaldes ministrijas 2002. gada 14. oktobra lēmumu Statkraft – Agder Energi un 2003. gada 7. februāra lēmumu Statkraft – Trondheim Energiverk.Vt riigihaldusministeeriumi 14. oktoobri 2002. aasta otsus Statkraft – Agder Energi ja 7. veebruari 2003. aasta otsus Statkraft – Trondheim Energiverk.
2006. gada 19. jūnija lēmums, ar kuru nosaka, ka Direktīvas 2004/17/EK 30. panta 1. punkts ir piemērojams elektroenerģijas ražošanai un pārdošanai Somijā, izņemot Ālandu salas, un 2007. gada 29. oktobra lēmums, ar kuru elektroenerģijas ražošanai un pārdošanai Zviedrijā piemēro atbrīvojumu no Direktīvas 2004/17/EK, 7.–13. punkts.19. juuni 2006. aasta otsus direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise kohta elektritootmise ja -müügi suhtes Soomes, välja arvatud Ahvenamaal, ja 29. oktoobri 2007. aasta otsuse (millega vabastatakse elektritootmine ja -müük Rootsis direktiivi 2004/17/EÜ kohaldamisest) punktid 7-13.
Skatīt pārskatu par progresu iekšējā gāzes un elektroenerģijas tirgus izveidē, COM(2005) 568 galīgā redakcija, 15.11.2005., un 2007. gada 29. oktobra lēmumu, ar kuru elektroenerģijas ražošanai un pārdošanai Zviedrijā piemēro atbrīvojumu no Direktīvas 2004/17/EK.Vt aruanne gaasi ja elektrienergia siseturu loomise edenemise kohta, KOM(2005) 568 (lõplik), 15. november 2005, ja 29. oktoobri 2007. aasta otsus, millega vabastatakse elektritootmine ja -müük Rootsis direktiivi 2004/17/EÜ kohaldamisest.
Skatīt Komisijas dienestu darba dokumentu, tehnisko pielikumu Komisijas paziņojumam Padomei un Eiropas Parlamentam – Ziņojums par panākumiem iekšējā gāzes un elektroenerģijas tirgus izveidē COM(2010) 84 galīgā redakcija, 12. lpp.Vt komisjoni talituste töödokument, komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Aruanne gaasi ja elektri siseturu loomisel tehtud edusammude kohta” (KOM(2010) 84 (lõplik)), tehniline lisa (lk 12).
Stundas izolācijā, %Isoleeritud tundide protsent
NO 1 – OsloNr 1 – Oslo
Kopš Norvēģijas un Zviedrijas kopīga tirgus atvēršanas brīža 1996. gadā vēlāk tirgū tika integrētas pārējās ziemeļvalstis: 1998. gadā Somija, 1999./2000. gadā Dānija un 2010. gadā Igaunija.Alates Norra ja Rootsi ühise turu avamisest 1996. aastal on hiljem sellele turule integreeritud ka teised Põhjamaad: Soome 1998. aastal, Taani 1999/2000. aastal ja Eesti 2010. aastal.
Biržā 2010. gadā tika tirgoti aptuveni 74 % no ziemeļvalstu reģiona elektroenerģijas patēriņa.Umbes 74 % Põhjamaade regioonis tarbitud elektrienergiast osteti 2010. aastal börsi kaudu.
ar ko groza Līguma par Eiropas Ekonomikas zonu I pielikuma I nodaļas 1.2. daļas 39. punktā iekļauto sarakstu, kurā norādīti Islandes un Norvēģijas robežkontroles punkti, kas ir apstiprināti veterinārajām pārbaudēm attiecībā uz dzīviem dzīvniekiem un dzīvnieku izcelsmes produktiem no trešām valstīm, un ar ko atceļ EBTA Uzraudzības iestādes Lēmumu Nr. 92/12/COLmillega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu I lisa I peatüki osa 1.2 punktis 39 esitatud kolmandatest riikidest pärit elusloomade ja loomsete saaduste veterinaarkontrolliks sobivate Islandi ja Norra piiripunktide loetelu ning tunnistatakse kehtetuks EFTA järelevalveameti otsus nr 92/12/COL
ņemot vērā EEZ līguma I pielikuma I nodaļas ievaddaļas 4.B punkta 1. un 3. apakšpunktu un 5. punkta b) apakšpunktu,võttes arvesse EMP lepingu I lisa I peatüki sissejuhatava osa punkti 4 alapunkti B lõikeid 1 ja 3 ja punkti 5 alapunkti b,
ņemot vērā EEZ līguma I pielikuma I nodaļas 1.1. daļas 4. punktā minēto tiesību aktu (Padomes 1997. gada 18. decembra Direktīva 97/78/EK, ar ko nosaka principus, kuri reglamentē veterināro pārbaužu organizēšanu attiecībā uz produktiem, ko ieved Kopienā no trešām valstīm [1]), kas grozīts un pielāgots EEZ līgumam ar pielāgojumiem pa nozarēm, kuri norādīti minētā līguma I pielikumā, un jo īpaši tā 6. panta 2. punktu,võttes arvesse EMP lepingu I lisa I peatüki osa 1.1 punktis 4 nimetatud õigusakti (nõukogu direktiiv 97/78/EÜ, 18. detsember 1997, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted [1]), mida on muudetud ja kohandatud EMP lepinguga lepingu I lisas ja eelkõige selle artikli 6 lõikes 2 nimetatud valdkondlike kohandustega,
ņemot vērā kolēģijas Lēmumu Nr. 326/12/COL, ar ko pilnvaro atbildīgo kolēģijas locekli pieņemt šo lēmumu,võttes arvesse järelevalveameti kolleegiumi otsust nr 326/12/COL, millega volitatakse kolleegiumi pädevat liiget käesolevat otsust vastu võtma,
2012. gada 17. jūlijā Norvēģijas Pārtikas nekaitīguma iestāde (turpmāk – NFSA) informēja Iestādi par izmaiņām Norvēģijas robežkontroles punktu sarakstā, kas saistītas ar Ellingsøy pārbaužu centru.17. juulil 2012 teavitas Norra toiduohutusamet (edaspidi „NFSA”) järelevalveametit muudatustest Norra piiripunktide loetelus seoses Ellingsøy kontrollikeskusega.
Ellingsøy pārbaužu centrs ir uzskaitīts pie Ålesund ostas robežkontroles punkta (NO AES 1), un saskaņā ar Iestādes 2012. gada 13. marta [2]Lēmuma Nr. 92/12/COL pielikumu tas ir apstiprināts attiecībā uz saldētu, fasētu zivsaimniecības produktu, kas ir paredzēti lietošanai cilvēku uzturā [HC-TF(FR)(1)(2)(3)], ievešanu. 2012. gada 14. jūnijāNFSA atsaucaapstiprinājumu veikt pārbaužu centra funkcijas pēc uzņēmuma pieprasījuma un ar 2012. gada 17. jūlija vēstuli lūdza Iestādei izslēgt Ellingsøy pārbaužu centru no Islandes un Norvēģijas robežkontroles punktu saraksta, kas apstiprināti veterinārajām pārbaudēm attiecībā uz dzīviem dzīvniekiem un dzīvnieku izcelsmes produktiem no trešām valstīm.Ellingsøy kontrollikeskus on loetletud Ålesundi sadama piiripunkti all (NO AES 1) ning on kantud järelevalveameti 13. märtsi 2012 [2]otsuse nr 92/12/COL lisasse loaga importida inimtoiduks mõeldud külmutatud ja pakendatud kalatooteid [HC-TF(FR)(1)(2)(3)].14. juunil 2012 võttis NFSA kontrollikeskusele antud heakskiidu ettevõtja taotlusel tagasi ning palus oma 17. juuli 2012. aasta kirjas järelevalveametil kustutada Ellingsøy kontrollikeskus kolmandatest riikidest pärit elusloomade ja loomsete saaduste veterinaarkontrolliks sobivate Islandi ja Norra piiripunktide loetelust.
Saskaņā ar Direktīvu 97/78/EK Iestāde izveido un publicē apstiprināto robežkontroles punktu sarakstu, kuru vēlāk var grozīt vai papildināt, lai atspoguļotu izmaiņas valstu sarakstos.Vastavalt direktiivile 97/78/EÜ koostab ja avaldab järelevalveamet heakskiidetud piiripunktide loetelu, mida võidakse hiljem muuta või täiendada riikide vastavate loetelude muutuste alusel.
Pašreizējo robežkontroles punktu sarakstu Iestāde apstiprināja, pieņemot 2012. gada 13. marta Lēmumu Nr. 92/12/COL.Praegu kehtiva heakskiidetud piiripunktide loetelu võttis järelevalveamet vastu 13. märtsi 2012. aasta otsusega 92/12/COL.

Want to see more? Purchase TTMEM.com full membership